Kontrollnimekiri algab küsimusega: kas valitud toonid toetavad üksteist ja kliendi eesmärki. Kasuta poes kolmeastmelist kontrolli: põhitoon, toetav toon ja väike aktsent. Nii väldid olukorda, kus riietus tundub korraga liiga kirju või liiga „hall“.
Värvide sobitamisel vaata alati kangaproovi eri valguses, mitte ainult proovikabiinis. Päevavalgus, poe külmem valgus ja õhtune valgus võivad sama tooni muuta. Risk: klient ostab eseme, mis kodus „tõmbab“ valeks; kasu: vähem tagastusi ja kindlam rahulolu.
Kontrolli, kas aktsentvärv on korduv vähemalt kahes detailis, näiteks sall ja sokid või kott ja huulepulk. Ühekordne, täiesti üksik aktsent jätab komplekti juhuslikuks. Kasu on selge: terviklik välimus ilma, et garderoob muutuks liiga kulukaks.
Aksessuaaride valikul küsi: kas metallitoonid on kooskõlas (kuld, hõbe, roosa kuld) ja kas need sobivad nööpide ning pannaldega. Sega metalle teadlikult, mitte juhuslikult, ja hoia üks toon domineeriv. Risk: „liiga palju signaale“ korraga; kasu: elegantsem tulemus ka lihtsa lõikega riietel.
Teine kontrollpunkt on proportsioon: kas kott, vöö ja ehted sobivad kandja kehaehituse ja rõiva lõikega. Ülisuur kott väga kerge kleidi juurde või massiivne kaelakee kõrge kraega pluusiga võib tekitada tasakaalutuse. Kasu: klient näeb peeglis selgemalt, mis töötab, ja ost on läbimõeldum.
Jalanõude osas alusta alati otstarbest: kontor, pidu, reis või igapäevane kõndimine. Seejärel küsi, kas tald ja materjal sobivad ilmastikuga ning kas hooldus on kliendile realistlik. Risk on valulikkus ja kiire kulumine; kasu on pikem kasutusiga ja parem kandmismugavus.
Värvi ja jalanõu seose kontroll: kas kinga toon on kooskõlas pükste või sukkpükste tooniga ning kas kontrast on taotluslik. Kui eesmärk on jalga visuaalselt pikendada, hoia king ja sääreosa lähedastes toonides. Kui eesmärk on rõhutada isikupära, vali kontrast, kuid korda seda mõnes aksessuaaris.
Materjalide ristkontroll vähendab üllatusi: pehme villane, läikiv satiin ja robustne nahk võivad koos toimida, kui üks on „raam“ ja teised aktsendid. Vastasel juhul tekib tunnetus, et komplekt on eri hooaegadest. Kasu: stiilipuhtus; risk: klient tunneb end „kokku panduna“ valesti.